Tööleping vs Töövõtuleping

Meil on sageli küsitud, milline on erinevus töölepingu ja töövõtulepingu vahel. Järgnev ülevaade selgitab neid kahte töösuhet ja aitab teha teie valikuid lihtsamaks.

Töölepingu eristamine teistest teenuseosutamise lepingutest võib mõnikord olla keerukas. Töölepingu seadusest saadav abi aitab mõista, et leping, mille raames isik teostab teisele isikule tööd tasu eest, käsitletakse töölepinguna, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Vaidluste korral lasub tööandjal kohustus tõestada, et tegemist on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Näiteks kui sõlmitud on leping, mille pealkiri on ‘’Töövõtuleping’’, kuid selle sisu vastab töösuhte tunnustele, siis käsitletakse seda töölepinguna.

Mis on tööleping?

Tööleping on seaduse alusel sõlmitav töösuhe. Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, teeb tööd kindlas kohas, ajal ja viisil, mida tööandja määrab. Leping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Tööandja maksab töötajale regulaarselt palka, tavaliselt 8-tunnise tööpäeva ja 40-tunnise töönädala eest. Töötajale makstakse vähemalt alampalka ja ta kasutab tööandja poolt antud vahendeid. Töölepingu alusel töötades rakendub automaatselt katseaeg, kui ei ole kokku lepitud lühemat perioodi. Tööandjal on õigus saata töötaja lähetusse, kusjuures töötajal on õigus nõuda lähetusega seotud kulude hüvitamist.

Mis on töövõtuleping?

Töövõtuleping on võlaõigusseaduse alusel sõlmitav töösuhe. Lepingus määratletakse töövõtja ja tellija rollid. Töövõtja vastutab kindla eseme valmistamise või teenuse osutamise eest, tellija aga tasu maksmise eest. Töövõtja ja tellija vahel puudub alluvussuhe, määratakse ainult töö, selle tähtaeg ja tasu. Töövõtja ei pea kasutama isiklikke vahendeid ega materjale, vaid võib kasutada kolmandate osapoolte teenuseid. Töövõtulepinguga ei kaasne katseaega, samuti ei ole töövõtjal õigust lähetusega seotud kulude hüvitamisele.

Töövõtulepingu ja töölepingu riskid

Võrreldes palgatöötajaga, on ettevõtjal, olgu ta käsundisaaja või töövõtja, erinevad riskid. Näiteks ettevõtja peab ise hoolitsema töövahendite, töövoo, kvaliteetse töö eest ning vastutama vigade parandamise ja tööle garantii andmise eest. Samuti peab ettevõtja ise end koolitama, hoolitsema raamatupidamise ja personali eest, katma tööseisaku kulud ning ise oma hüvede eest maksma. Töövõtulepinguga töötajal ei ole õigust töölepinguseaduses sätestatud puhkustele ega töölepingu lõpetamise hüvitistele.

Puhkus ja ravikindlustus

Töölepinguga töötajal on õigus põhipuhkusele ja ravikindlustusele. Töövõtulepingu alusel töötaval isikul on ravikindlustuskaitse, mis sõltub tasu suurusest ja kehtib ühe kuu jooksul. Töövõtulepinguga töötajal ei ole automaatset õigust põhipuhkusele.

Maksud

Töölepinguga töötajale makstav palk maksustatakse tulumaksuga, lisaks makstakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Töövõtulepinguga töötaja töö- või teenustasu maksustatakse samuti tulumaksuga. Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu makstakse, kui töövõtulepingu alusel makstud tasud ületavad teatud summat.

Lepingu lõpetamine

Töölepingu lõppemise võimalused on erinevad, sealhulgas vastastikune kokkulepe, tähtaja möödumine, töötaja või tööandja algatus, kolmandate isikute nõudmine või pooltest sõltumatud asjaolud. Töövõtuleping lõpeb töö üleandmisega tellijale, kusjuures töö peab vastama lepingutingimustele. Kui töö ei vasta nõuetele, võib tellija nõuda parandustöid või uue töö tegemist.